VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20170121

HADIA KULIADE EDUKASAUN TIMOR-LESTE: OISAN ITA HAHU?

-->
Husi Estanislau S. Saldanha, Staf Hanorin DIT

Kualidade edukasaun sei hanesan isu hot ba nasaun hotu. Tanba kualidade edukasaun dita kualidade kapital umanu, ultimanente dita produtividade, kompetividade ho abilidade nasaun ida nian prezerva nian identidade, moris diak, no influensa progresu mundu liu husi poder kapital umanu, kreatividade, invesaun, inovasaun via ensinu, peskiza, ho service learning bazeia edukasaun ho peskiza. Kualidade edukasaun hanesan prosesu, laos monu husi lalehan, mosu derepenti, hakilar langsung hetan. Maibe mai husi eforsu koletiva, sistematika, kontinuadade, konsistenti, no investimentu masivu.  Isu kualidade edukasaun iha Timor-Leste sai isu hot, maibe dala ruma ita nian hanoin nee "instan", politika instan", hanoin "instan" hodi hetan lais, maibe asimetrika ho realidade no dezafiu kroniku nebee Timor-Leste hasoru.

 Ita hakilar kualidade, maibe ita la iha esforsu hodi hadia kualidade. Instituisaun ensinu hasoru dezafiu boot hodi hetan ema kualidade, fasilidade diak no jestaun diak hodi hanorin. Atu hetan jestaun ho rekursu hanorin diak, presiza orsamentu boot. Sein subsidiu, instituisaun edukativu tenki hasae propinas makas hodi iha osan selu mestri kualidade ho oferese fasilidade ho jestaun kualidade. Iha sorin seluk ekonomia familia Timor-Leste nian mos kiik. Bagaikan "buah simalakama". Tanba nee, unit cost per estudante kiik kompara ho nasaun sira seluk nian, maibe nasaun sira nian kustu material ho moris kiik (liu-liu iha nasaun vizinu sira, exepsaun Singapura ho Australia) kompara ho Timor-Leste. Nunee mos propinas kiik, kompara ho despezas. Atu survive instituisaun edukasaun sakrifika kualidade. Atu hadia kualidade edukasaun, fator determinante hodi halo uluk mak:

1. Hadia kurikulu hahu husi ensinu baziku too ensinu superior. Kurikulu hanesan sasukat ida ba kualidade edukasaun nian. Kurikulu kuandu diak sei tulun defini learning outcomes ka kompetensia (kuinesimetu, abilidade, hahalok, ho valor) sa ida mak estudante sira hetan bainhira hotu estudu. Kurikulu tenki tuir realidade Timor-Leste nian, ezizensia industria ho merkadu servisu, no kompatabiliza mos ho nasaun sira seluk nian hodi posibiliza rekuinesimentu ho transferensia estudu estudante nian ba instituisaun sira seluk iha rai laran no rai liur, no oportunu mos graduadu sira kompete iha merkadu iha rai laran no rai seluk. Kurikulu edukasaun Timor-Leste sei sai problema tanba barak liu copy and paste, nunee dala barak la tuir realidade Timor-Leste nian. Learning outcomes tenki defini uluk, klaru no bele sukat. Nunee tuir mai metodu hanorin tenki inovativa, interativa no hamosu kondisaun nb estudante ativu, hanoin kritiku & rezolve problema, inovasaun ho entrepreneurship, toleran, respeita pluralismu ho diversidade, moral ho sensitividade sosial diak nudar ema humanu, sosial no sidadania, valoriza servisu makas ho kreatividade. Learning outcomes defini klaru ona mak foin identika ema ho fasilidade oinsa mk bele tulun atinzi learning outcomes nee.

2. Hadia kualidade mestri. Mestri sai fator save seluk hodi hadia kualidade edukasaun. Kualidade mestri tenki sukat husi abilitasaun literaria, kuinesimetu, abilidade, hahalok, ho valor diak (etika ho moral). Laos mestri nebee ho master ho doutor, maibe naoktek, selingkuh dor, kama rua, no moral la iha. Tanba mestri bainhira nian hanorin sei transforma tomak sai ida mak nian iha (kuinesimentu, abilidade, hahalok, valor) ba estudante. Iha tendensia estudante bele abzorve buat hotu nebee mestri (matenek, maneira, hahalok, valor). Nunee mestri la diak, posibilidade estudante mos bele la diak, kualidade holistiku edukasaun mos la diak. Tanba nee, pasu dauluk atu hadia kualidade mestri mak tenki halo avaliasaun komprehensiva ho meritu ba mestri sira iha nivel pre-eskolar too iha ensinu superior. Mestri tenki domina materia, domina metodu hanorin ho avaliasaun, iha abilidade interpersonal, hatene Tetun, Portuguese, hahalok no moral diak. Mestri nb hanorin ensinu baziku tenki minimu formadu husi Eskola Sekundariu/Eskola Tekniku Vakasional ho sertifikasaun hanorin husi formasaun  nb regirozu. Mestri iha Eskola Intermediariu/SMP minimu ho kualifikasaun Diploma III ka bacherel ho sertifikasaun hanorin. Mestri sira hanorin iha eskola sekundariu tenki iha kualifikasaun lisensiadu ho sertifikasaun hanorin. Mestri sira la bele sai pengurus partidu politiku, la bele selingkuh, feen rua ka tolu (moral), kumpul kebo, abuzu sexual, involve iha korupsaun ho halo krimi seluk. Depois avaliasaun regirozu ba mestri sira, ida nb diak kontinua hanorin, nb kualifikasaun naton bele tuir formasaun kontinua hodi hasae kualidade, no nebee mk la diak hasai hodi rekruta fali mestri foun nb kualidade. Asegura katak ema sira sai mestri tb vokasaun ho komitimentu, laos tanba oportunidade servisu ka pekerja tanba servisu la iha. Mestri laos rekruta tanba koor politika ho KKN maibe meritu akademiku, personalidade sosial no moral. Tanba nee, avaliasaun ho rekrutamentu dosenti tenki esteril husi politika partidariu, intervensaun politika ho grupu.

3, Hadia fasilidade hanorin. Fasilidade hanorin sai fator ida importante hodi hadia kualidade. Fasilidade hanorin la diak, iha posbilidade kualidade edukasaun mos la diak. Nunee eskola tenki iha sala hanorin, sala administrasaun, kadeira ho meja diak ho adekuadu. Eskola tenki iha biblioteka nebee iha livru relevante, adekuadu hodi tulun estudante mestri ho estudante aprende. Nunee eskola tenki iha  laboratoriu, ho fasilidade rekreasional ho disportu diak, Internet. Fasilidade hanesan bee moos, sintina ho sanitasaun mos tenki diak ho higienis hodi hamosu ambiente estudu mos diak. Harii mess ba mestri sira, liu-liu iha area remotas, nunee estimula mestri sira diak ba hanorin iha area remotas hodi asegura balansu kualidade entre eskola.

4. Hadia jestaun eskola. Fasilidade diak, ho ema diak, maibe jestaun eskolar la diak, kualidade edukasaun sei la diak. Atu liga kurikulu, mestri ho fasilidade hanorin uza diak, efetivu ho tulun atividade hanorin ho aprende nee mak jestaun. Ka jestaun hanesan buat ida hodi suku hamutuk kurikulu, mestri, fasilidade. Iha eskola barak iha mestri, ho fasilidade diak, maibe la fo valor signfikasaun ba kualidade edukasaun tanba jestaun la diak. Nunee jestaun eskola tenki  diak tuir organizasaun moderna. Diretor/vise Diretor eskola minimu ema universitariu (bacherel) ho esperiensia jestaun ho hanorin nb kleur no track record diak. La afilia ba partidu politika (tama estrutura partidu politiku). Se mak tama hasai husi Diretor eskola. Eskola mos tenki iha inspetur eskola nebee nian servisu halo auditoria ba prosesu hanorin, jestaun pesoal, administrasaun, lojistika ho finansa. Mestri mos tenki iha abilidade seluk hanesan administrasaun. Buat nebee presiza mos tenki iha subsidiu estrutural ba Diretor ho vise Diretor no subsidiu funsional ba mestri sira hanorin iha fatin remotas (laos iha kapital nasaun, munisipiu, subdistritu, la besik estrada boot entre munisipiu ho munisipiu, no susar asesu transporte publiku ho privadu), nunee estimula mestri ba hanorin iha area remotas. Database eskola mos tenki komprehensiva, integradu ho digital nebee rai iha Ministeriu Edukasaun no mos iha eskola. Inspetur tenki kontrola mestri sira tama sala ho hanorin lor-loron tuir kurikulu, silabus ho sesaun planu no tuir tempu no referensia nebee deside ona. Avaliasaun estudante tenki diak, rezultadu servisu estudante tenki fahe fali ba estudante ho feedback nebee diak, nunee bele posibiliza estudante hatene tanba sa ida mak nian hetan nilai diak no la diak. Nunee mos hodi kontrola "fairness" iha prosesu avaliasaun. Inspetur eskola tenki halo halo auditoria servisu mestri nian no notas estudante, no prosesu administrasaun seluk tuir lei no regulamentu.

5. Uza lian materna hodi hanorin hahu husi pre-eskolar too segundu ano eskola baziku. Uza lian hanorin Tetun ho Portuguese hahu husi kedas terseiru ano eskola baziku. Introdus Ingles nudar unidade kurikular ida hahu husi sestu anu eskola baziku. Iha eskola fronteira tenki introdus mos unidade kurikular Bahasa Indonesia hodi fasilita interesaun sosial, kultural ho ekonomia cross-cultural ho cross-national. Unidade kurikular sira hanesan numeru & lojika, etika & relijiaun Katolika ho sidadania, hanoin kritiku & rezolve problema, entrepreneurship tenki hanorin hahu kedas husi pre-eskolar too Universidade maibee ho metodu hanorin nebee kreativu ho inovativu tuir nivel edukasaun nebee estudante tenki ativu liu.

6. Edukasaun tenki sai agenda nasional ho interese komum. Nunee lider politika, partidu politiku ho Timor oan hotu tenki hanoin hanesan, ho suporta hodi hadia kualidade edukasaun. Tanba edukasaun tenki jere profisional, la bele politiza, la bele iha intervensaun politika no tau ema diak, meritu ho professional mak jere. Rekrutamentu ho promosaun funsionariu edukasaun ho mestri sira tenki sadere ba meritu ho profesionalizmu. Nunee hadia duni kualidade edukasaun. Mestri sira nebee kualidade la iha, moral ho hahalok la diak, barukten, involve krimi, violensia, koruptu no la iha moral (selingkuh, abuzu sexual, kama rua) ho hanoin deit uza demo ho violensia hodi atinzi sira nian interese pesoal diak liu hasai husi edukasaun tanba hahalok sira bele destroi moral estudante, edukasaun no Timor-Leste.

7. Governu tenki investa makas iha edukasaun, minimu investa 20-25% orsamentu anual estadu nian  ba iha edukasaun hodi hadia kualidade kurikulu, staf hanorin, fasilidade hanorin ho jestaun eskolar. Alokasaun osan boot tenki sinergi mos ho jestaun diak, kombate inefisiensia ho korupsaun, nunee orsamentu boot nee kontribui riil hodi hadia edukasaun. Tanba nee,  edukasaun tenki esteril husi politika partidariu. Mestri ho ofisial edukasaun nebee krimi no koruptu tenki fo pena prizaun makas tanba sira bele halo destrusaun edukasaun no destrusaun moral ho pesoal jerasaun foun, ultimamente bele destroi nasaun. Tanba nasaun nian fondase mak ema liu-liu jerasaun foun.

8. Governu ho Timor oan hotu tenki hanoin katak kualidade edukasaun mak sai baze diak ba dezenvolvimentu no konstrusaun estadu direitu-demokratiku. Liu husi edukasaun hamosu kreatividade, invensaun, inovasaun ho obra akademiku diak seluk hodi lori povu ho Timor-Leste sai husi kiak, mukit ba moris diak, dignu ho kompetividade aas no iha identidade mesak nudar Timor oan.

9. Nasaun nebee halo progresu makas ho povu moris diak mak nasaun nebee iha edukasaun diak no kapital umanu kualidade. Nunee nasaun nee tenki hakore aan husi depedensia ba instituisaun edukativu ho formasaun husi nasaun sira seluk. En kontrariu Timor-Leste tenki buka atu edukasaun sai kulidade hodi dada ema seluk mai estuda iha Timor-Leste. Kualidade edukasaun laos mai husi "lalehan" maibe husi politika ida diak, no politika nee transforma ba planu, ho exekusaun planu diak hodi atinzi kualidade. Signifika kualidade hanesan prosesu ida, maibe presiza mos investimentu boot, iha forma politika, good will, political ho finansa husi Timor ona hotu.  Hadia kualidade edukasaun, sei tulun hadia kompetividade no hadia kualidade moris. "Ema matenek, kualidade ho kreativu mk hela iha ailaran boot, nian bele muda ailaran boot, kiak no mukit sai sidade no moris diak, maibe ema la kualidade no la kreativu mk hela iha sidade boot bele halo fali sidade nee sai ailaran fuik no moris diak bele sai fali mukit." INVESTA IHA EDUKASAUN, INVESTA IHA KUALIDADE HO INVESTA IHA FUTURU NABILAN.*

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.