VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20160629

Pensaun Vitalisia iha Timor-Leste: Jenerosidade ba politiku sira nian a’an rasik

Pensaun Vitalisia iha Timor-Leste: Jenerosidade ba politiku sira nian a’an rasik

Jose Luis de Oliveira
Husi: Jose Luis de Oliveira

Politika pensaun vitalisa ba ex-titular orgaun soberania ne’ebe mosu husi lei hirak ne’ebe halo iha momentu Timor-Leste infrenta krize politika seguransa iha tina 2006 – 2007. Lei ne’e deputadu sira iha momentu ne’eba halo sein loke ba publiku no ansi loos. Laiha konsulta publiku nomos deputadu sira iha momentu ne’eba lakohi halo esplikasaun ba publiku.

Politika ida ne’ebe sei bele lori dezastre ekonomia ba nasaun ne’e, agora dadauk mak Parlamentu hahu loke debate ba ninian revizaun. Nudar kontribuisaun husi sidadaun ne’ebe responsavel ba Estado ne’e, maka biar la hetan biban atu partisipa iha prosesu audisaun publiku iha Parlamentu Nasional ba lei ne’e, maka hau fahe-hela hanoin balu ne’ebe karik deputadu sira iha Komisaun Eventual bele konsidera iha prosesu revizaun ba lei Pensaun Vitalisia.

Iha lei kona-ba pensaun vitalisia ba ex-membru parlamentu nasional preve katak, sira sei simu 100% husi salariu titular ativu durante sira nian moris, hahu kedas depois-de sira la halao ona mandatu iha Parlamento Nasional, no pensaun ne’e sei aumenta tuir salariu titular ativu”. Se deputadu ida ativu ninian salariu aumenta, maka ex-deputadu mos ninian salariu aumenta;
Estado sei selu tratamentu mediku iha ka fora husi Timor-Leste se bainhira doutor rekomenda. Sira sei la selu taxa ba importasaun kareta ida ba uzu privadu nomos material konstrusaun uma. Sira iha direitu ba pasaporte diplomatiku ba uzu interese privadu no sira nian familia.
Nomos iha lei pensaun vitalisia ba ex-titular orgaun soberania preve mos katak sira sei simu pensaun 100% husi salariu titular ativu fulan-fulan, tratamentu saude gratuitu iha extranjeiru, pasaporte diplomatiku. Ezensaun ba taxa inportasaun kareta ba uzu privadu nomos material konstrusaun. Alende ne’e, Estado mos sei fo ba sira kareta Estado ba uzu privadu ho sofer ne’ebe Estado mak selu ninian salariu no kombustivel fulan-fulan, uma ba rezidensia privadu ho seguransa ne’ebe Estado mak selu, pessoal asistente no sekretariu privad, edifisiu privadu ne’ebe equiparadu (dilengkapi) ho internet, linha telefone 2 no mobile, selu viajen ba rai-estranjeiru tinan ida dala-ida ho akompañamentu ema rua.
Direitu no regalias (hak istimewa) sira bele hahu goza bainhira sira halao mandatu ba deit fulan 42 ka tinan 3 ho balu deit. Bainhira sira ne’ebe la konsege kumpri mandatu to’o fulan 42, sira labele hetan direitu sira ne’e, no hetan deit: Subsidiu de Reintegrasaun (subsidiu atu fila fali ba komunidade) ho montante 100% husi ninian salariu ikus durante tinan 1.
Lei Pensaun Vitalisia mos asegura katak profisaun no estatuto husi titular orgaun soberania sira molok sira asumi pasta nudar deputadu ka ministro, metin ka seguru nafatin durante sira nian auzensia. Katak, se karik deputadu ruma nudar dosente ka direitor ruma, maka durante tinan 5 nia la halao mandatu nudar dosente ka direitor, ninian estatuto aman hela. Bainhira nia reforma (pensiun) ona husi deputadu ka ministro, nia bele fila fali ba ninian pozisaun ne’e. Imajina, ne’e signifika, nia iha posibilidade simu nafatin salariu nudar dosente/direitor nomos pensaun vitalisia.  

Oinsa ho nasaun seluk?
Ita nian membru parlamentu sempre dehan katak lei ne’e hanesan ho saida mak implementa iha nasaun seluk. Maibe, maioria paiz avansadu sira, eziste provizaun ne’ebe ninian jenerozidade (murah hati) menus liu ba montante pensaun ne’ebe ex-deputadu sira simu, no momentu sira atu simu ne’e persiza tinan hirak lai halao mandatu (berapa tahun menjalani jabatan), nomos kontribuisaun hira mak sira tenki selu/kontribui ba Fundu Pensaun husi sira nian salariu durante halao mandatu. Ne’e duni, laos fali halao mandatu ba fulan 42 deit iha ona direitu ba pensaun 100% durante ninian moris tomak!
Ex-membru kongresu EUA (Estado Unidus Amerika) bele simu pensaun maximu 80% husi ninian salariu molok reforma, bainhira nia halao ona mandatu durante tinan 20 liu. Maibe sira sei labele simu pensaun ne’e, bainhira sira seidauk tama ba idade reforma. Sira ne’ebe halao mandatu durante tinan 5, sei la hetan husi menus 10% husi sira nian salariu ikus, no sei la simu bainhira seidauk to’o idade reforma 62 anos.
Iha nasaun barak ho sistema pensaun, membru parlamentu tenki kontribui lai persentajen ne’ebe signifikante husi ninian salariu durante nia aktivu halao mandatu, selu ba Fundo Pensaun ne’ebe depois mak husi Fundo ne’e sei selu sira nian pensaun bainhira elejivel (memenuhi syarat).
Pur-ezemplu iha Portugal, membru Assembleia Republika (hanesan deputadu TL) kontribui 6% husi sira nian salariu ba Fundu Pensaun, no sai elejivel atu simu pensaun hanesan ho funsionariu publiku sira depois de halao mandatu durante tinan 5.
Iha Australia, membru parlamentu tenki kontribui 11,5% husi sira nian salariu durante tinan 18 halao mandatu nudar parlamentu, no depois-de tinan 18 kontribuisaun reduz ba 5,75% husi salariu. Se sira halao mandatu menus husi tinan 8 sira sei la simu pensaun, no depois-de ne’e hahu husi 50% husi sira nian salariu to’o maximu 75% se bainhira sira konsege halao mandatu durante tinan 18. No sira hahu simu pensaun iha idade 55.
Iha paiz riku hanesan Norwegia, ho sistema seguransa sosial (kesejahteraan sosial) ne’ebe forte, pensaun ba membru parlamentu simu deit 66% husi sira nian salariu ikus depois-de halao mandatu durante tinan 12, no hahu simu iha idade 65. Iha Dinamarka (Denmark) persiza mandatu durante tinan 8 no hahu simu iha idade 67.
Iha tinan 1998, Parlamentu Mosambique halo proposta lei ne’ebe jenerozidu tebes ba sira nian a’an. Presidente Joaquim Chissano veto tiha lei ne’e, do dehan “Lei ne’e tenki re-ezamina fali husi Assembleia (parlamentu) bainhira ne’e sei hatudu mai hau katak buat ne’e sei hamosu impaktu negativu ba sosio-ekonomia no sei iha difikuldade atu finansia”. Chissano insiste ninian adjuntu sira atu estuda “sustentabilidade ba ekonomia no finansa”  husi proposta lei ne’e no oinsa implementa buat ne’e “iha prinsipius justisa sosial”.  Liu-tiha tinan 4, Parlamentu passa ba pensaun lei seluk ne’ebe preve katak deputadu ida ne’ebe servi ona mandatu dala-rua (tinan 10) iha direitu ba pensaun reforma ho montante 100% husi ninian salariu iha momentu nia to’o ona idade 60 ba mane ka 55 ba feto.  Deputadu sira ne’ebe servi deit mandatu dala-ida (tinan 5) la simu pensaun, maibe iha direitu ba “subsidiu reintegrasaun” ho montante 50% husi sira nian salariu baziku (laos salariu titular ativu) durante tinan hira tuir mandatu ne’ebe nia halao. Se nian halao mandatu durante tinan 2 deit, maka nia sei simu subsidiu ne’e ba tinan 2 deit. No momentu halao mandatu iha Parlamentu, kada deputadu tenki selu kontribuisaun 13% husi ninian salariu mensal ba Fundu Pensaun, biar katak fundu ne’e sei kobre deit 1/8 husi sira nian kustu pensaun tomak. Se karik, deputadu ruma selu tan 1.5% husi ninian salariu baziku ba Fundu ne’e, maka nia sei bele goza tratamentu mediku gratuita iha Servisu Saude Nasaional Mosambique, ka bele evakua ba halo tratamentu iha estranjeiru.

Lia-fuan ikus
Afinal, politika pensaun vitalisia ne’ebe vigora iha ita-nian nasaun inspiradu husi experiensia Mosambique. Em-jeral ninian konteudu kuaze atu hanesan, maibe konsege ita-nian a’at liu.
Hau-nian hanoin katak modelu Mosambique laos modelu ida ezemplar ba kondisaun ita-nian realidade, karik husi Mosambique eziste buat balu diak, maibe ba asuntu ne’e la apropriadu tebes.
Pelumenus, bazeia ba experiensia nasaun barak, politika pensaun ba “ex-nain ulun sira” atu bele iha equidade no bele aseitavel tuir prinsipiu justisa sosial, maka persiza eziste kriteriu 3 mak hanesan; (1) kriteriu idade atu iha direitu hodi bele simu pensaun ne’e tenki bazeia ba kategoria idade “naun produtivu” (idade reformadu), (2) montante subsidiu ne’ebe simu tenki korespende ho durasaun ba mandatu ne’ebe nia kumpri ka tempu dedikasaun ne’ebe adekuadu, no (3) montante ne’ebe simu tenki koresponde mos ho montante kontribuisaun husi ninian salariu ba Fundo Pensaun. Atu asegura sustentabilidade, maka osan pensaun ne’e labele atribui ba verba salariu vensimentu ka enkarega hela ba Orsamentu Estado, maibe tenki finansia husi fundu separadu ida ne’ebe la ha’todan orsamentu Estado.
Konteudu politika ba pensaun ne’ebe eziste dadauk ne’e kontraditoriu tebes ho ideia politika ba libertasaun ne’ebe uluk ita-nian saudozu sira iha tinan 1974 kampaña ba povu, katak abaixo “pequena borguesia” no “exploração homen pelo homen”. Ne’e duni, se deputadu sira agora sei iha konsiensia atu kontinua luta husi libertasaun patria ba libertasaun povu, maka favor ida altera tiha provizasaun sira ne’ebe la bazeia ba ispiritu mauberismu (povu oprimidu ne’ebe luta ba liberdade no igualdade) laos harii fali klase sosial iha ita-nian sosiedade.

* Jose Luis de Oliveira
   Aktivista direitu umanus

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.