VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20160906

Farmers-first Development, Dalan Atu Haforza Agrikultór Hodi Atinji Transformasaun Sosial Total No Kompletu Iha Area Rural Timor-Leste

Farmers-first Development,
Dalan Atu Haforza Agrikultór Hodi Atinji
Transformasaun Sosial Total No Kompletu Iha Area Rural Timor-Leste

Husi: Quintiliano Afonso Belo
Quintiliano Afonso Belo
Esforzu estadu Timor-Leste hodi ex-panda desemvolvimentu ba to’o iha area rural, tamba hakarak dezenvolve agrikultór no apoui tranzisaun agrikultura subsistensia ba agrikultura emprezarial atu hetan transformasaun sosial total no kompletu. Maibe infelizmente dezenvolvimentu seitór agrikultura nebé lao dadun iha Timor-Leste, ladauk konsege lori transformasaun sosial ba agrikultór sira maske seitór agrikultura konsege kontribui ba non oil GDP tinan 2014 kuase 5.9% kompara ho tinan 2012 nebé konsege deit kontribui 2.8%.
Hare ba kontribuisaun refere, tuir hau nia hanoin resultadu dezenvolvimentu seitór agrikultura komesa hatudu sinal nebé diak. Tamba ne’e, presiza haforza no aselera liu tan potensialidade rekursu lokal hodi akomoda problema fundamental nebé tuir James Scott temi nanis ona katak, agrikultór iha area rural nudar komunidade “pra-kapitalista” ho prinsipius rasionalidade sosial nebé metin no forti. Sira komunga forza kolektivismu duke halo kompetisaun no utiliza prinsipiu ekonomia moral nudar fundasaun duke ekonomia rasiosinu. Sira kaer metin filosofia risk minimization no safety first (agrikultór subsistensia, la iha rai ne’ebé luan atu halo atividade agrikultura, la iha orientasaun ba merkadu ka produs la’os buka rendimentu ekonómiku) simples karik ‘kuda ohin para hodi bele han iha aban’.
Iha sira nia kakutak nudar agrikultór hanesan mos dalan atu moris laos atu buka rendimentu ekonomia uma laran ho lukru nebé bot. Sira fiar metin halao atividade agrikultura nudar tradisaun sosial nebé bele lori moris diak ba sira nia-an rasik no ba sira nia sosiedade. Sira iha forza koletivismu no potensia rekursu sufisiente atu tulun malu no até iha kapasidade atu fahe rekursu ba malu maske mukit hela (shared poverty). Sira dezenvolve-an ho filosofia moris nebé organiku até han deit aifarina, batar no hudi ba sira bai-bain ona.
Esplikasaun problema fundamental sira iha leten, labale hare deit ho matan sorin no labele hare hanesan obstaklu iha dezenvolvimentu seitór agrikultura, maibe konsidera hanesan potensilidade no forza rekursu lokal atu atinji sasukat objetivu iha kontekstu dezenvolvimentu seitór agrikultura. Hahu ho porsesu elaborasaun politika ba dezenvolvimentu seitór agrikultura liu husi explorasaun ida nebé klean no beibeik molok atu dezenvolve seitór agrikultura iha area rural. Eradika politika dezenvolvimentu agrikultura ho deit intesaun result oriented no subtitui dezenvolvimentu nebé impact oriented. Basá intesaun dezenvolvimentu ho deit result oriented sei lori dezastre bot ba Timor-Leste tuir senariu nebé PNUD hakerek hahu kedas iha 1997 hanesan tuir mai;
‘Kuandu politiku sira halo politika dezenvolvimentu nian orientadu deit ba numeru kresimentu ekonomia (result oriented) no haluha tiha transformasaun sosial (impact oriented) sei hamosu; Jobless (la konsege kria kampu servisu nebé ho dignidade iha area rural sira hodi hamosu urbanizasaun), Ruthless (dez-igualidade sosial no numeru mukit aumenta), Rootless (laiha partisipasaun husi komunidade), Voiceless (ignora aspirasaun husi komunidade, la demokratiku no laiha transparansia), no Futureless (estraguz barak, kriminalidade ass até laiha futuru nebé serteza tamba lakon esperansa)’
Senariu iha leten bele fo impaktu mos ba dezenvolvimentu area rural nebé sai nudar parte integrante husi rai doben Timor-Leste. Tamba ne’e hahu agora estadu tenki iha sensiblidade atu akomoda ezistensia sistema sosiu kultural no rekursu lokal nudar forza ba transformasaun sosial. Hanesan faktus no estudu barak-barak hatudu ona katak, dezenvolvimentu ho deit result oriented laos determinasaun final, maibe nudar meius atu hetan impact oriented hodi atinji mundansa ba moris no fin akontense transformasaun sosial total no kompletu.
Deskrebe mos katak, resultadu husi dezenvolvimentu agrikultura la garanti bele sai nudar sasukat uniku atu atinji transformasaun sosial total no kompletu, basá esperiensia balun ne’ebe akontese iha area rural sira hateten mudansa ekonomia deit la konsege resolve problema sosial sira iha area rural, no karik atu hetan mos mudansa sosial tenki utiliza mos ezistensia potensialidade sosiu kultural no forza rekursu lokal nebé bain-bain hanaran; Social Collectivism (esperitu tulun ba malu ho objetivu ida deit).
Ezistensia potensialidade sosiu kultural no forza rekursu lokal nebé temi dadaun nudar oportunu diak ba estadu atu komesa no hahu aplikasaun modelu dezenvolvimentu nebé sosiolojista sira hanaran farmers-first development. Prioritiza agrikultór no akomoda valor sosiu-kultural iha nia prosesu tomak. Konsidera agrikultór nudar sujeitu no fo atensaun ba nesesidades, badaen no rekursu lokal nebé ema hanaran local indigenous. Basá Local indigenous difinidu nudar matének lokal nebé bai-bain sira uza nudar way of life iha sira nia moris. Estadu tenki esforzu nafatin hodi hadiak no haforza ezistensia sistema kultura sosial no rekurzu lokal liu husi fo oportunidade ba komunidade rural ne’ebe identiku ho agrikultór atu hetan asesu ba edukasaun (formal no laos formal), asesu ba kreditu no asesu ba input sira seluk nebé nakait metin ho nesesidade dezenvolvimentu seitór agrikultura liu-liu individu agrikultór.
Se diak liu tan estadu radikal uit-oan, bainhira elabora politika dezenvolvimentu agrikultura tuir lalaok sira hanesan tuir mai ne’e: Ida, Hametin forza interasaun no interligasaun sosial hodi eleva agrikultór, nune’e agrikultór bele dignifikaan nudar sujeitu iha dezenvolvimentu seitór agrikultura. Rua, Haforza no prioritiza balansu dezenvolvimentu entre kuantidade ekonomia no kualidade sosiu-kultural, Tolu, mantein rekursu lokal nudar aset lulik no haforza kultura social learning no social capital nebé ezisti nanis hahu kedas bei sira nia tempu.  Hat, hametin no haforza rural hodi sai husi rurality no sai rural wellbeing liu husi dezenvolvimentu ne’ebe hahu husi rural duni bazea ba nesesidades, badaen no rekursu lokal ezistenti.
Karik ne’e lao no hahu, fasilmente rurality bele lakon tamba estadu hahu dezenvolvimentu husi duni rural no atu dehan katak agrikultór hetan transformasaun sosial laos tamba resultadu ekonomia deit, maibe mos tamba hetan impaktu direita husi prosesu dezenvolvimentu nebé akomodadu ho potensialidade sosiu kultural no forza rekursu lokal nebé ezisti iha area rural.

Husi: Quintiliano Afonso Belo

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.