VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20160718

Reformula Mentalidade: Sai Agrikultor, Laos Destinu Maibe Opsaun Moris

Reformula Mentalidade:
Sai Agrikultor, Laos Destinu Maibe Opsaun Moris

Husi: Quintiliano Afonso Belo

Hakerek nain: Quintiliano Afonso Belo UGM Alumni
Potensialidade agrikultura iha Timor-Leste bele dehan katak sufisienti no sai hanesan kampu servisu ba foinsa’e sira ne’ebe laiha kualifikasaun spesial. Maibe realmente, Iha Timor-Leste numeru partisipasaun husi foinsa’e sira ne’e kuase laiha. Ironika liu tan foinsa’e sira moe atu sai Agrikultor tamba nudar Agrikultor moris marjinalizadu no moris la iha klase. Ne’e akontese tamba maioria husi jerasaun foinsa’e sira dominadu ho paradizmu mentalidade tuan. Katak Agrikultor identiku ho mukit, laiha futuru no prezisa tempu ne’ebe naruk atu hetan benefisiu. Pior liu tan, tuir sira nia fée sai agrikultor ne’e destinu moris laos opsaun moris.
Argumentu tuir mai pelu menus bele justifika oinsa nudar humana ezisti moris depende liu ba opsaun no laos destinu. Fiar ka la fiar, moris iha mundu hahu husi letra B (birth) no remata ho letra D (death). Iha mos letra ne’ebe sikat-an uniku (ida mesak) entre letra B no letra D nia le’et. Letra ne’e mak letra C (choice) ne’ebe nakonu ho chance no challenges, katak laiha tan letra seluk atu elimina change no challenge bainhira eskoila opsaun ruma. Basá dezisaun atu eskoila opsaun moris nian la fasil, hanesan fila no duku liman, maibe jeralmente opsaun saida deit bele konstrui moris iha futuru.
Deskrisaun iha leten, sai justifikasaun forti ba foinsa’e hotu inkulidu hau, atu eskoila opsaun hodi infrenta moris loro-loron nian ne’ebe nakonu ho risku no oportunidade balun, tamba realmente risku no oportunidade kompete malu atu sai hanesan sasukat influensiador mentalidade ne’ebe akompaña kada individu iha moris loro-loron. Sr. Antasari Azhar halo interpretasaun ida kona ba oinsa halo’o vida moris, no hateten mai hau nune’e: “Moris ne’e komesa ho fase negosiasaun durante fulan sia nia laran (mama nia kabun laran), Iha momentu neba, Maromak halo negosisaun ho ita ema. no propoin lista opsaun ba ita ema sira oinsa mak bele hala’o vida moris, iha mundu nudar humana. Husi lista opsaun sira ne’e, iha diak no att, ida-idak iha nia desafius no risku ate iha mos oportunidade kada opsaun ho porsaun ne’ebe hanesan deit. Tuir mai Nia hateten katak, Hau oferta lista opsaun  ne’e ba o,  karik o simu opsaun sira ne’e, Hau dehan ba o katak ne’e laos destinu ba o durante hala’o vida moris iha mundu, no ita mos aseita lista opsaun sira ne’ebe Nia oferese, hodi dehan “Hau mak ne’e, no prontu atu halo tuir Ita Bo’ot Nia hakarak” Ikus mai, to’o fulan sia liu loron balun deit, ita sai nudar bainaka foun ida iha mundu hanesan sira seluk ne’ebe uluk tiha ona ita atu hala’o vida moris nudar humana”
Husi interpretasaun privadu Sr AA nian hau koko korela ho realidade vida moris jerasaun foinsa’e nian, liu-liu relasaun ho mentalidade ne’ebe hateten sai Agrikultor moris sei marjinalizadu no moris mukit, hodi koloka buat rua importante tuir mai; premeiru, eskoila opsaun nudar Agrikultor laos buat att liu. Signifika laos att para sempre, maibe sai nudar oportunidade osan mean atu aprende barak liu antes eskoila opsaun seluk iha futuru. Segundu, eskoila opsaun nudar funsionariu, polisia ka militar ate sai polítiku no emprezariu laos mos buat diak liu, signifika laos diak para sempre, tamba desafius foun aumenta atu infrenta vida moris loro-loron nian.
Husi opsaun att no diak ne’ebe temi iha leten, hakarak ka lakoi tenki duni halo dezisaun hodi eskoila opsaun, basá opsaun att ka diak hanesan deit ho situasaun metan no mutin tuir lista opsaun sira ne’ebe Maromak negosia durante fulan sia nia laran iha momentu neba. Fiar-an deit katak Nia horik nafatin ho ita, iha situasaun saida deit, tamba relasaun mutua entre mentalidade no opsaun iha konetividade forti ho Fée, katak fée metin nafatin mentalidade sei halo orientasaun ho koretu bainhira eskoila opsaun atu hala’o vida moris diak liu no dala ida tan eskoila opsaun diak no att laos destinu ba moris maibe opsaun ba moris diak.
Kuandu agora dadaun infrenta situasun ne’ebe ladun favorable ka metan dominadu, la signifika ne’e mak destinu, maibe ne’e oportunidade reformulasaun mentalidade  tuan atu sai mentalidade foun hodi opta opsaun seluk ne’ebe diak liu ba futuru. Bazea ba livru oan ida ne’ebe hau le’e ho titlu The Secret of Mindset, hataten katak, mindset ka mentalidade nudar lalaok fée ne’ebe influensia no orienta attitude kada individu nian, bainhira eskoila opsaun ruma. Definisaun ne’e hateten ba ita katak mentalidade hetan orientasaun husi fée  nune’e dudu kada individu atu eskoila opsaun hodi hala’o vida moris loro-loron nian. Nune’e, karik hakarak muda vida moris ne’ebe bai-bain ba moris ne’ebe laos bai-bain tenki mos muda mindset ka mentalidade no kuandu hahu ona muda mindset ka mentalidade, fée individu refere konsege halo mudansa ne’ebe positivu.
Husi kontiudu refere, kuandu halo korelasaun ho realidade vida moris nian, dezisaun ba opsaun hotu sempre nakait metin ho fée. Karik fée sei orienta mentalidade antigu no lakoi opta opsaun sira ne’ebe nakonu ho risku sei resulta konsekuensia sira hanesan; hakarak deit sai funsionariu, polisia ka militar ate emprezariu no to’o involve-an iha palku polítiku ho intensaun atu hetan kargu públiku. Kiik liu mak hakarak sai asesor tamba fo benefisiu ne’ebe lais iha tempu badak, satan sai asesor ho salariu fantastiku, duke sai fali Agrikultor ne’ebe identiku ho mukit no marjinalizadu. Maibe iha parte seluk, kuandu fée iha kapasidade hodi orienta mentalidade foun no opta opsaun ho risku saida deit, prosesu reformulasaun mentalidade hahu no komesa lao dadaun.
Iha fali livru seluk ida ho titlu Mindset The New Psychology of Success hateten mai hau nune’e. mindset ka mentalidade kada individu fahe ba oin rua; ida mak mentalidade permanenti no ida seluk mak mentalidade ne’ebe bele dezenvolve-an. Mentalidade permanenti signifika kapasidade mentalidade ne’ebe kada individu lori, hahu kedas sei kiik. Exp. Durante sei kiik oan kedas, sempre hetan presaun atu labele hili profisaun nudar Agrikultor, basá sai nudar Agrikultor moris sei mukit, Agrikultor servisu ne’ebe foer no servisu ne’ebe laiha futuru. Ne’e realidade moris ne’ebe individu ida-idak hetan diretamentu husi parente sira iha momentu neba, ate iha eskola sira mos mestri sira sempre lori no kria hela mehi ba nia alunus sira ho imajinasaun ne’ebe la realistiku, hanesan sai doutor, sai pilotu nst, no nunka mensiona katak sai nudar Agrikultor ne’e mak diak hodi realiza moris atu sai susesu.
Mentalidade ne’ebe bele dezenvolve-an signifika, kapasidade mentalidade kada individu, iha kbi’it atu dezenvolve-an kuandu iha interasaun sosial regular entre individu seluk iha knua laran. Alende ida ne’e, bele mos akontese liu husi esperiensia direta moris nian bazea siensia no pratika. Exp, kuandu hare aplikasaun no rona no hare direita Agrikultor seluk nia istoria susesu hodi bele sosa motor no sosa kareta, mentalidade individu seluk ne’ebe rona no hare komesa husu ba-an rasik ho perguntas simples hanesan, tambasa individu ne’e bele, maibe hau labele?
Ne’e hatudu katak, pelu menus fée no mentalidade komesa desenvolve-an ba fase inisiu hakarak mudansa ba moris, tamba ne’e, karik atu reformula paradizmu mentalidade tuan ba foun hau prefere rekomenda mentalidade ne’ebe bele dezenvolve-an, no fo oportunidade atu reformula pardizmu mentalidade tuan ne’ebe hateten Agrikultor indentiku ho mukit ba pardizmu mentalidade foun ne’ebe hataten sai Agrikultor mak dalan ba moris diak no prosperu.


Agora oinsa mak reformula mentalidade foinsa’e Timor-Leste nian hodi eskoila opsaun sai nudar Agrikultor? Perguntas refere prezisa resposta. Resposta mak ne’e, prontu ka la prontu atu muda fée ka paradizmu mentalidade tuan ida uluk, katak sai nudar Agrikultor ne’e identiku ho mukit no laiha futuru ba fali fée ka paradizmu mentalidade foun, katak sai nudar Agrikultor laos identiku ho mukit maibe Agrikultor susesu, Agrikultor riku no Agrikultor emprezariu. Karik foinsa’e sira nia fée ou fiar Agrikultor ne’e identiku ho mukit no laiha futuru, automatikamente sei influensia ba attitude no sei sai realidade. Maibe kuandu foinsa’e sira flaiha ée ou fiar katak, Agrikultor ne’e mukit no laiha futuru, prosesu eradikasaun mentalidade tuan hahu dadaun no konstrusaun mentalidade foun mos lao dadun. Katak, foinsa’e sira komesa ona iha fée no esperansa atu sai nudar Agrikultor ne’ebe susesu duke ulun moras hodi buka profisaun sira seluk.
Laos obrigasaun atu halo tuir, maibe diak liu, hahu agora tenki konsienti, seitor agrikultura iha Timor-Leste atu buras no hetan kresimentu produsaun ne’ebe estavel prezisa foin-sae nia involvimentu, basá dadus hatudu katak maioria agrikutor ne’ebe ezisti iha rai doben Timor-Leste kuase ho idade 50-55 ba leten. Ne’e signifika katak, laiha ona produtividade atu hala’o profisaun nudar Agrikultor tamba forza atu explora, kuda no hakiak menus ona nune’e resulta kuantidade produsaun menus ba bei-beik. Kestaun ne’e sei sai problema ne’ebe bot no seriu iha future, kuandu nudar foinsa’e hein hodi hare deit, no tuir hau nia prespetiva, fiar ka lafiar loron ruma joventude sai fali joventuda tamba kabun hamlaha.
Karik prespetiva ne’e los, laiha sala bot ida atu utiliza problema refere sai nudar opurtunidade diak atu involve-an iha dezenvolvimentu nasional, liu-liu dezenvolvimentu agrikultura, tamba kontribuisaun foinsa’e nian ho profisaun saida deit iha valor ba mundansa sosial, ekonomia, segunransa no politika ba rai doben Timor-Leste. Naran katak iha vontade ne’ebe forti, seriedade no komitmentu atu halo kontribuisaun, ba knua rasik, nune’e ikus mai sai ajenti transformador (agent of change) hodi transforma sosiedade prezenti ba sosiedade futuru sai wellbeing society no welfare society ne’ebe ita hotu mehi.
Hakerek nain: Quintiliano Afonso Belo,  UGM Alumni

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.