VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20160704

Mehi ka Realidade; Autoridade Nasional Seitor Agrikultura, Floretas e Pescas

Mehi ka Realidade ;
Autoridade Nasional Seitor Agrikultura, Floretas e Pescas
Dalan ba Hadiak Kualidade Moris Populasaun Timor-Leste ne’ebe Maioria Agrikultor iha Paradizmu Objetivu Desemvolvimentu Sustentavel
(mehi ho asaun, sei konstrui realidade)


Quintiliano Afonso Belo
UGM Alumni
Esforzu estadu hodi halo desemvolvimentu liu-liu desemvolvimentu agrikultura nudar prosesu atu halo mudansa sosial totalmente no kompletu. Prosesu ne’e hahu husi desemvolve potensia rekursu humana, ekonomia, sosial, politika, kultural no ambiente ho objetivu jeral atu hadiak moris mukit ba moris diak, hasae kresimentu ekonomia no halo mundansa sosial politika. PEDN 2011-2030 hakerek momos katak, desemvolvimentu iha seitor agrikultura, pekuaria floresta no peska iha Timor-Leste tenki atinji metas importante 5 (lima) hanesan; Hadiak Seguransa ai-han nasional, Hamenus kiak iha area rural, Fo apoui ba tranzisaun husi agrikultura subsistensia ba agrikultura emprezarial iha produsaun agrikola, pecuaria, floresta no peska, promove sustentablidade ambiental no konservasaun rekursus naturais.
Husi metas hirak iha leten, tuir lolos la komplikadu atu atinji ho numeru populasaun ne’ebe kiik hanesan Timor-Leste. Satan Gov-TL konsienti hela katak seitor agrikultura nudar forza patrosinador importante ba kresimentu ekonomia nasional. Argumentu ne’e harga mati no la iha rajuan atu rekuja tuir perspetiva saida deit karik hakarak duni hadiak moris agrikultor (smallholder) nian husi moris mukit ba moris ne’ebe ho kualidade no prosperu.
Maibe, realidade hatudu katak implementasaun desemvolvimentu agrikultura nian ne’ebe lao iha Timor-Leste lento no komplikadu. Exp. Numeru mukit sira aumenta iha area rural no urbana. Votande agrikultor atu partisipa maximu iha prosesu desemvolvimentu tun tamba limitasaun ba asesu sira liu-liu asesu ba kreditu. Agrikultor nudar produtor sai fali konsumidor (habelun an ho neoliberalizmu) tamba produtividade ne’ebe sira produz la iha kondisaun atu halo kompetisaun (kualidade no kuantidade inklui presu).  


Maske nune’e GovTL esforsu nafatin atu atinji esperansa sira ne’ebe hakerek iha PEDN ho serteza no hili opsaun seluk sai opsaun strategia foun tuir era liberalizasaun no globalizasaun mundu nian, hanesan Objetivu Desemvolvimentu Sustentavel ka SDGs sai nudar padraun ba desemvolvimentu nasional  alende TL-PEDN 2011-2030.


Objetivu Desemvolvimentu Sustentavel ka ODS sei sai hanesan retorika politika ate sosial, kuandu teknikus no implementador planu sira lahatene didiak konseitu desemvolvimentu sustentavel ne’e rasik. Tamba ne’e mai hamutuk tenta atu buka kompriende didiak, domina no hatene klean lia-savi ida ba ida no ida nakait ho ida seluk tuir peritus no expertu sira ne’ebe durante tinan barak dedika-an iha desemvolvimentu global liu husi ajensia. Laos hanorin ka mestri, maibe nudar tekniku pelu menus hatene netik konseitu SDGs bazea ba lalalok desemvolvimentu ne’ebe lao dadaun iha ita nia rain, nune’e la-iha konfuzasaun, la-iha komplikasaun, la-iha sectorial egoism, no la-iha ema ruma sai victim of the system durante prosesu tomak.
Konformi expertu ida naran Roger & Shomaker 1971, hateten katak, desemvolvimentu signifika situasaun ne’ebe bele halo mudansa sosialmente ho idea inovativu no nia objetivu mak, hasae kresimentu ne’ebe as liu atu hadiak kualidade moris sai moris ne’ebe diak no prosperu. Simplesmente katak atu hasae kualidade moris sosiedade tomak nian ida ne’ebe justu iha aspeitu ekonomia, sosial hodi sai wellbeing society no welfare society.
Konformi The American Heritage Dictionary, sustentabilidade mai husi lian English katak sustain, ne’ebe signifika katak: 1.To keep in existence; maintain; 2.To supply with necessities or nourishment; provide for; 3.To support from below. Husi definiasain tolu ne’e,  iha nia interpretasaun la konsege sai kontuidu ida atu ema kompriende ho diak. exp. To keep in existence ne’e oinsa, halo nusa no ba saida?, To supply with necessities or nourishment; provide for ne’e oinsa, halo nusa no ba saida?, To support from below ne’e oinsa, halo nusa no ba saida?  
Maibe iha mos definisaun sustentablidade bazea ba aspeitu ekonomia, sosial no ekolojia hanesan; Sustain bazea ba aspeitu ekonomia katak atividade desemvolvimentu tenki haburas kresimentu ekonomia, manutensaun kapital, utiliza rekursus ho maximu no halo investimentu ho efisienti, regor no adekuadu.  Sustain bazea ba aspeitu sosial katak atividade desemvolvimentu tenki iha igualdade ba resultadu desemvolvimentu, mobilidade sosial, koehsaun sosial no desemvolvimentu instituisional. No Sustain bazea ba aspeitu ekolojia katak atividade desemvolvimentu tenki mantein nafatin integridade ekosistema, promove konservasaun rekursu natureza ne’ebe adekuadu ba futuru.
Deskrisaun paragrafu iha leten, halo peritus no expertu sira koko integra liafuan rua ne’e sai ida deit bolu dehan “Sustainable Development”, ne’ebe ofisialmente publika iha relatoriu our common future (WCED,1987) hakerek, Sustainable Development nudar esforzu atu mobiliza rekursu sira hodi kompleta nesesidades jerasaun ohin loron nian no la limita direitu ba jerasaun tuir mai atu asegura sira nia nesesidades.
Husi definisaun ne’e, konseitu desemvolvimentu sustentavel tenki implementa bazea ba Environmentally Sustainable Development Triangle-World Bank nian ne’ebe hakerek husi Serageldin and Steer, 1994, Nune’e mos desemvolvimentu agrikutura sustentavel tenki hahu ho pilar prinsipal tolu ne’ebe importante no orientadu ba dimensaun sira hanesan: sustentablidade ekonomia (profit), sustentablidade moris sosial ema nian (people), no sustentablidade ekolojia natureza (planet). Karik hare ida ba ida hanesan tuir mai ne’e;
Premeiru dimensaun ekonomia; iha relasaun mutua ho korenti maximizasaun kresimentu ekonomia. Sustentablidade ekonomia nudar desemvolvimentu ne’ebe bele produz no garantia kontinuidade liu husi promove up-stream agribusiness, on-farm agribusiness down stream agribusiness, services for agribusiness no minimiza dez-igualidade seitoral ne’ebe bele estraga produktividade agrikula no industria. Tamba ne’e Timor-Leste presiza mantein no desemvolve diak liu tan aset produtivu sira hanesan seitor agrikultura, pecuaria floresta no peska liu husi parseria entre governu no seitor privadu (public private partnership) ho modelu farmers-first approach, tamba agrikultor mak baze fundamentais no nudar autor atu atinji nesesidades ekonomia ba jerasaun ohin loron no jerasaun futuru.
Segunda dimensaun sosial; orientadu direitamente ba sosiedade, katak desemvolvimentu sira liu-liu seitor agrikultura, pekuaria, floresta no peska tenki bazae ba nesesidades, jestaun, badaen no rekursu liu husi kooperasaun mutual ho entidade hotu (stakeholder mutual cooperation) ho modelu society-based approach. Sustentablidade sosial nudar desemvolvimentu ba igualidade sosial sira hanesan ospitalidade sosial inklui saude, edukasaun, jeneru no akuntablidade politika liu husi aumenta infrastura baziku, promove edukasaun vokasional no promove koperativa do povo ka hari no promove loja do povo ba agrikultor.  Nune’e bele asegura no haforza nafatin existenti kapital sosial no kolektivismu sosial, ikus mai fo impaktu direitamente ba agrikultor sai sosiedade ne’ebe moris iha igualidade sosial ho prosperu, laiha konflitu sosial, moris iha harmonia nia laran, konserva no respeitu dinamika kultural no sosiu kultural inklui proteje grupo minoria karik iha.
Terseiru dimensaun ekolojia, importansia husi dimesaun ne’e mak nesesidades sira ne’ebe iha relasaun ho stablidade ekosistema liu husi valorizasaun kultura (local cultural norm) ho modelu local wisdom-approach.  Sustentablidade ekolojia nudar desemvolvimentu ba konservasaun no stablidade natureza liu husi mantein kultura existenti hanesan promove tara bandu no promove kuñesementu lokal seluk tuir kultura ida-idak nian hodi asugura natureza ba jerasaun presente no jerasaun futuru. Iha Timor-Leste lao dadaun ona exp.“tara bandu”  no tenki lao nafatin, nune’e bele konserva sistema biodiversidade, material natureza sira hanesan; rekursus rai, be no agroklimatika ne’ebe iha relasaun ho saude natureza nian, atu nune’e bele utiliza tinan ba tinan no para sempre.
Pilares dimensaun desemvolvimentu sustentavel nian ne’ebe temi iha leten kuase hanesan deit ho metas ka PEDN goals (liu-liu PEDN agriculture sector), tamba ne’e sinkronizasaun no harmonizasaun metas desemvolvimentu seitores ne’ebe hatur ona iha PEDN presiza reve fila fali molok lao dook demais. Karik halo duni, prezisa ka lae desemolvimentu ho karater extraordinaria?


Kontiudu husi perguntas ne’e kuase hanesan mehi iha loromanas. Maibe, tuir hau nia espetativa perguntas ne’e sai desafius inklui oportunidade diak kuandu iha asaun hahu agora! hodi halo investimentu extraordinariu liu husi establese Autoridade Nasional Agrikultura, Floresta e Peska (AN-AFP), ho karater investimentu extraordinariu (projeita ou alokasaun finanseiru spesial, sufisienti, rigor no adekuadu), nune’e resultadu mundansa ekonomia no sosial bazea ba objetivu iha dokumentu PEDN no SDGs sai realidade no susesu. Katak hakarak ka lakoi, SDGs labele sai hanesan MDGs. Se mina no gas nomos ZEEM hahu ho Autoridade Nasional, tamba sa mak seitor agrikultura ho maioria populasaun ne’ebe moris depende iha seitor ne’e labele!!!?

Hakerek nain: Quintiliano Afonso Belo,  UGM Alumni


Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.