VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20160611

Oinsa mak deteta Korupsaun: Hanoin badak ruma ba Jornalista Investigativu sira!

Oinsa mak deteta Korupsaun: Hanoin badak ruma ba Jornalista Investigativu sira!

Husi: Hugo Fernandes*

Iha livru Investigating Corruption: A Do It Your Self Guide, Sheila S Coronel, Toni Stabile Professor of Professional Practice in Investigative Journalism, Director of Toni Stabile Center for Investigative Journalism, no Dean of Academic Affairs, Colombia Journalism School, USA, hatete katak korupsaun akontese wainhira ema ne’ebe iha poder ka autoridade iha Governo foti benefisiu husi lei ka enkuadramentu legais ne’ebe iha.  Evidensia emperiku hatudu katak maski ema ida matenek tebes halo korupsaun, to’o loron ida nia aktu ne’e sei nakloke, liu husi mudansa ba nia lalaok moris nian, riku-soin mak nia iha, nia atetude, no konflitu de interese nebe mak nia involve a’an-ba. Artigu badak ne’e nudar sumariu ida husi livru Investigating Corruption: A Do It Your Self Guide ne’ebe Profesor Sheila S Coronel hakerek.

Hare tuir lalaok moris – life style

Ema barak konsente lalaok moris governante sira nian nebe luxu, sein husu klean liu tan konaba governante ne’e nia salariu lolos hira. Lalok moris luxu husi governante ida (hobi foun, uma foun, kareta foun) mak indikador balun ne’ebe bele uza hodi deteta  karik governante ne’e halo korupsaun. 

Meius ida ne’ebe bele halo hodi deteta indikador sira ohin ne’e mak halo visita intervista ba governante nia gabinete no nia uma hodi hare lalaok moris governante nian. Husi vizita ba uma ita bele haree direitamente riku soin saida deit mak governante ne’e iha no hira ( kareta hira, uma nia luan hira, sasan luxu saida deit mak iha. Jornalista mos bele ropa ho marka saida mak nia uza, reloxu, telemovel, nia oan sira iskola iha nebe no pasa ferias iha nebe bele sai nudar pontu atu hahu investigasaun konaba korupsaun.

Deteta governante nia riku-soin

Dalan dahuluk atu deteta riku-soin governante nian mak hare husi deklarasaun riku-soin. Iha nasaun barak, governante sira tenki deklara sira nia riku-soin ba publiku no rejistu iha tribunal. Enfelismente, iha Timor-Leste so Presidenti Republika deit mak halo. Membru Governo, Membru Parlamento Nasional, instituisaun estadu-publiku sira hanesan Komisaun Anti Korupsaun (KAK), Provedoria Direitos Humanos no Justisa (PDHJ), Inspeitor Jeral Estadu (IJE), Prokurador sira, Juiz sira, Komisariu Polisia, Komandante Forsas Armadas, no agensia estadu sira seluk la deklara sira nia riku soin. Governante sira hotu iha Timor-Leste tenki banati tuir saida mak Presidenti Republika hatudu ona.

Jornalista sira bele uza dadus sira ne’e hodi deteta no monitoriza riku-soin nebe mak governante sira iha, serake iha aumentu nebe normal ka la’e.

Deteta konflitu de Intereses

Atu deteta korupsaun ne’ebe governante ida halo, bele hare liu husi karik iha konflitu de interese ruma wainhira governante ne’e halo desizaun ruma. Pur izemplu, wainhira nia foti desizaun atu fo projeitu id aba kompania ne’ebe nia mos sai na’in ba kompania ne’e ou kontratu ruma ne’ebe nia deside hodi fo ba kompania ne’ebe nia familia nian.

Observa governante sira nia atetude

Wainhira jornalista Governante ne’e hasoru malu no diskute ho ema ne’ebe mak iha kazu korupsaun ruma, ita bele diskonfia katak sira koalia asuntu importante ruma.  Jornalista tenki prova katak enkontru sira ne’e atu hamosu konspirasaun ruma ka lae. Pur izemplu, Zuis sira la bele hasoru malu ho iha kazu iha tribunal. Se jornalista hetan katak Zuis ida hasoru malu ho ema ne’ebe mak involve hela kazu ruma,  Jornalista tenki buka hatete lolos  tan sa no saida mak sira trasa hela husi enkontru sira ne’e. Observasaun sira nune’e importante atu harii evidensia ne’ebe forte ba kazu ne’ebe mak jornalista investiga hela.

Investiga governante nia kolega, maluk no kroni sira

Nepotismu no kronismu mak forma ida perigosu liu husi korupsaun, tan involve aktu parsialidade husi governante ida ba nia kolega, maluk no nia kroni sira.  Tan ne’e mak importante tebes atu hatene se mak governante ne’e nia maluk – familia sira, nia kolega sira no nia kroni ka grupu (partidu, organizasaun) hodi hare serake iha tratamentu espesial ruma ne’ebe mak governante ne’e halo ba  ema sira ne’e.

Estabelese baze dadus konaba governante sira

Orgaun komunikasaun sosial no jornalista sira ne’ebe mak iha interese bot atu praktika jornalismu investigativu tenki hahu hanoin ona atu estabelese baze dadus konaba governante sira. Baze dadus ba governante ida-idak tenki detailu konaba aspeitu sira ne’ebe mak temi iha leten. Informasaun konaba governante ida, tenki hahu kedas husi loron dahukuk ema ida hahu simu kna’ar nudar governante ida no observasaun regular tenki halo durante ema ne’e asumi kargu politiku – publiku ruma nudar governante. Husi baze dadus ne’e, jornalista investigativu sira bele deteta liu tan relasaun entre governante ida ho ema no kompania sira seluk.



*Hugo Fernandes, Membru Konsellu Imprensa Timor-Leste. Opiniaun ne’e, hau nian hanoin mesak no la reprezenta Konsellu Imprensa nian hanoin. Atu kontaktu hau, bele hakerek ba: nahabere@yahoo.com

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.