VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20160620

Desemvolve agrikultor hodi sai husi prinsipiu Safety-first ba Market Orientation

Desemvolve agrikultor hodi sai husi prinsipiu Safety-first ba Market Orientation


Quintiliano Afonso Belo UGM Alumni
Desemvolvimentu setór agrikultura iha Timor-Leste realmente lao bei-beik maibe neneik. Ne’e akontese tamba iha prosesu elaborasaun planeamentu la hare problemas baziku rua importante hanesan premeiru, mayoria agrikultor ne’ebe existe iha Timor-Leste hanaran Peasant laos Farmer.  Tuir sosiologista ida naran James Scott hateten katak, Peasant katak agrikultor  sira ne’ebe uza prinsípiu risk minimization no safety first (kapasidade produsaun kiik, subsistensia, la iha rai ne’ebé luan, la iha orientasaun ba merkadu no  produs la’os buka rendimentu ekonómiku) Simplesmente dehan katak, ‘kuda ohin para hodi bele han iha aban’. Farmer farmer katak agrikultor  sira ne’ebe utiliza prinsípiu profit maximization no market orientation (kapasidade produsaun bo’ot, modernu, iha rai ne’ebé luan no produz ho orientasaun merkadu hodi hetan rendimentu ekonómiku). Simplesmente dehan katak ‘kuda atu faan hodi hetan lukru’
Segundu, vontade politika atu desemvolve planeamentu integradu iha setór agrikula ladauk maximu. Hanesan hatudu momós katak dezenvolvimentu iha setór ne’e sei uza hela sistema top direction order ne’ebé kuñesidu liu ho termu  top down approach development. Nune’e baihnira, implementa politika desemvolvimentu setór agrikulas dominadu ho  ego setóral no la partisipativu. Laiha ajustamentu bazeadu ba limitasaun sira hanesan; menuz infrastrutura bazika agrikolas, agrikultor laiha asesu ne’ebe diak ba sistema kreditu iha banku, menus asesu ba infromasaun hodi utiliza teknolojia sira liu-liu mekanika moderna hodi hasae produsaun agrikolas, kuantidade produsaun la stavel tamba laiha posibilidade atu utiliza rai abandonadu ne’ebe partensia ba governu no korenti agronegosiu agrikultura mate tamba influensiadu ho belun bo’ot neoliberalizmu merkadu.
Hare ba problema baziku rua ne’ebe temi iha leten, simu ou la simu involvimentu direta agrikultór nian bazeia ba  needs, resources, skills no  management presiza duni no importante tebes, basa sira mak autór prinsipál no esensiál iha prosesu desemvolvimentu hodi nune’e transformasaun setór agrikultura ne’ebé ita hotu mehi sai realidade no prontu atu kompete iha era hanesan globalizasaun, liberalizasaun, no privatizasaun hanesan ohin loron akontese.
Tamba ne’e, hahu agora ! Timores hotu tenki konkorda atu eradika, top down development approach ne’ebe agora dadaun maioria país sub-dezenvolvidu sira la uza ona tamba aprosimasaun refere parte husi paradigma tuan (desemvolvimentu orientadu ba kresimentu ekonomia rai laran) no iha nia prosesu sira, utiliza agrikultor nudar objeitu laos sujeitu maske sira hatene hela katak agrikultor mak autor prinsipal iha prosesu desemvolvimentu seitor agrikolas. Kasu Timor Leste nian mak, hatudu momos katak, resultadu desemvolvimentu tinan hirak ikus ne’e ekonomikamente diak maibe, sosialmente laiha mudansa ne’ebe signifikativu.  Exp, setór agrikultura, florestas e pescas konsege kontribui ba non oil GDP Timor-Leste quase 6.4% iha tinan 2014 maibe, la konsege hasai agrikultor husi moris mukit ba moris diak. Pior liu tan grafiku desemvolvimentu setór agrikultura iha tendensia tun ba beik-beik, kuandu hare husi resultadu produsaun no area koilheta iha kada tinan,
Iha parte seluk prontu atu minimiza odomatan portu nian ne’ebe nakloke demaziadu ba importador sira husi rai seluk hodi invade avontade merkadu lokal ho deit rekerimentu simples balun no “selu taxa buat hotu los ona”  ba importasaun produtu agrikula sira.  La interese, produtu refere agrikultor husi maubessi mos bele produz hela, la interese atu expire ka la expire no la interese produtu refere sortir ka la sortir. (Exp, fos ne’ebe tama mai Timor-Leste fos klasse terseiru katak fahi mos bele konsume, no hanasen mos Ayam Potong kualidade att liu tuir Brazil nia standarte
Deskrisaun sira iha leten realistiku nudar nasaun foun ho idade ida hanesan ohin loron. Maibe diak liu hahu agora tenki iha seriedade atu eradika limitasaun bazika sira  no minimiza neoliberalismu merkadu ne’ebe agrikutor sira infrenta hodi fo oportunidade ba agrikultor sira atu haforza-an liu husi dalan promove subsetór agronegosiu integradu bazea ba prinsipius competiveness, grass root economic no sustainability nune’e lalais ka kleur agrikultor sira bele sai husi safety first ba market orientation. Dalan sira ne’e mak hanesan tuir mai ne’e :
Premeiru, Up-stream agribusiness hanesan; industrializasaun ba kriasaun kapital agrikultura nian, industrializasaun fini no viveirus, industrializasaun animal, industrializasaun ikan, industrializasaun agrokimia (adubus, aimoruk, vaknisasaun animal no ikan), no industrializasaun equipamentu agrikula (agro-automotive) liu husi public private partnership (PPP). Segundu,On-farm agribusiness katak kriasaun atividades kulturas komuditi agrikula primadona hanesan negosiu produsaun alimentar, hortikultura, aihoris ba aimoruk sira, plantas industriais, pecuaria, pescas no florestas. Terseiru, Down stream agribusiness katak kriasaun aihan fresku animal  nian no kriasaun ransu animal nian lokalmente, no bio-enerjetika. Kuartu, Services for agribusiness katak kriasaun koperativa kreditu, transporte no armazenamentu, revitalizasaun centru pesquisa no informasaun hodi garante politika desemvolvimetu setór agrikultura nasional (Davis and Golberg, 1957; Downey and Steven, 1987)
Atu suporta sistema agronegosiu integradu tuir esplikasaun iha leten, esperiensia sira tuir mai nudar referensia diak ba Timor-Leste atu banati tuir bazea ba estudu ne’ebe halo husi Prowse no Chimhowu (2007) ho nia titlu “Making Agriculture Work for The Poor” iha pilar tolu ne’ebe importatnte ba strategia desemvolvimentu setór Agrikultura nian hanesan:
Dezemvolve Infrastrutura hodi suporta ekonomia lokal. Infrastrutura bazika nudar fator savi ba agrikultor sira ne’ebe hela iha area rural. Iha Vietnam, numeru mukit tun maka’as depois tiha sira halo investimentu infrastrura ba irigasaun no estrada rural kuase pursentu 60 husi orsamentu de estadu ne’ebe alokadu ba setór agrikultura iha dekade 1990 nia laran. Lalaok ne’ebe hanesan halo mos iha india, nune’e mos iha etopia ne’ebe konsege infrenta situasaun krizi aihan iha mediu dekade 1980, sira haka’as hadia no konstrui estrada rural sira no aumenta asesu ba merkadu nune’e agrikultor sira rasik hi’it rasik hodi hadia sira nia moris. Timor-Leste konsege ona buat balun, hanesan eletrisidade, be mos, estrada rural, no irigasaun skala kiik sira maske ladauk maximu no sei dauk kobre teritoriu tomak.
Haluan asesu ba edukasaun. Papel edukasaun nian iha relasaun mutua ho 1)Hasae produsaun agrikula, 2)Kria opsaun invenstimentu setór agikula liu husi diversifika atividade agronegosiu no 3)Minimiza numeru migrasaun husi rural ba urbana. Iha uganda no ethopia migrasaun mosu rural ba rural.  Agikultor ne’ebe iha nivel edukasaun diak hetan oportunidade hodi halo sai trabalhador agrikultura ho salariu ne’ebe as (Mosley, 2004).  Kasu Timor-Leste nian mak, ministeriu edukasaun esforzu maka’as los maibe, iha realidade modelu edukasaun Timor-Leste nian domina ho ensino jeral no ikus mai produz rekursu sira la ho badaen ne’ebe sufisienti, nune’e kria fali numeru migrasaun no numeru desempregu ou piada karik husik foho mai Dili tamba moe atu halo servisu nudar agrikultor.
Haluan asesu ba redi informasaun. Kriasaun redi informasaun sufisiente no bebeik nudar fonte prinsipais ba desemvolve kuñesementu no badaen agrikultor sira. Informasaun refere tenki unifika no harmoniza ho esistensia kunyementu lokal local wisdom liu husi fasilitasaun tekniku sira hanesan extensionista, tekniku sektoral no autoridade lokal ne’ebe nomeadu husi konselhu suku. Exemplu informasaun kona ba teknolojia foun ne’ebe iha realsaun ho agrikultura ne’ebe dezaminadu la kontrariu ho local wisdom. Lalaok ne’e implementa ona iha Timor-Leste maibe, politiku sira la iha seriedade atu rekuinyese no hamoniza konseitu kona ba importasia redi imformasaun liu husi estensaun no estensionista hanesan motor ba mundasa ka ajenti transformador (agent of change) iha area rural. Kestiona fali existenti konseitu estensaun nian hodi no estesionista sira mak sai vitima. Konseitu husi Australia, Europeia ka Afrika konserteza sei lahanesan ho konseitu ne’ebe Timor-Leste rasik desemvolve.
No ikus mai nudar Timor nia oan atan hau rekomenda katak, Timor-Leste presiza reve PDE setór agrikultura hodi define fila fali agrikultor laos ona objeitu maibe sujeitu ba desemvolvimentu, minimalizasaun invasaun neoliberalizmu merkadu, eradikasaun pratika top down approach iha implementasau politika desemvolvimentu agrikultura, promove pratika desemvolvimentu partisipatoria iha implementasaun politika desemvolvimentu agrikultura, aumenta no optimaliza area kultivu agrikultor nian liu husi utulizasaun rai ne’ebe kontrola husi governu, kria redi agronegosiu bazea ba potensia suco ida-idak nian, reforza sistema pesquisa no desiminsaun teknologia agrikultura adekuadu iha area rural liu husi revitalizasaun redi estensaun agrikola no ikus liu promove investimentu public private partnership hodi halo industrializasaun sub setóres agrikultura, pecuaria, pescas no floresta.

Hakerek nain: Quintiliano Afonso Belo,  UGM Alumni

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.