VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20080826

EKSISTENSIA GOVERNU AMP VS ISSU OTONOMISTA NO ETNIKU

Filipe Rodrigues Pereira
Sinyalementu husi Presidente Parlemento Nasional, Fernando Araujo Lasama liu husi Timor Post (4-8-08) nebee dehan katak Fretilin keta ansi baa eleisaun anticipada hatudu katak iha sosiadade nia let to’o horas nee sei mosu polemika bo’ot kona baa eksistensia IV Governo nebee tama ona baa tinan ida. Governu ida nebee lidera husi Xanana Gusmao hetan resistensia politika kontitusional husi partidu Fretilin nudar partidu opozisaun no interest group balun. Resistensia hasoru IV Governu nee sei haduir nafatin ho issu oi-oin. Issu nebee mak sei ‘hamanas’ fali situasaun mak issu otonomista no issu etniku. Hau hakarak fo’o hanoin deit katak artigu nee mos hatu’un iha Timor Post, Edisaun 8-8-08, Primeiro Ano IV Governo Constitusional ukun.

Issu otonomista sai nudar issu ida potensial hodi dada sentimentu povu rai nee nian. Tuir informasaun nebee mak namlekar iha sosiadade nia let, governu AMP hakiak grupu ka individu lubuk oan ida nebee tuir publiku nia hare, grupu oan nee uluk sai konseitor baa politika otonomista iha tempu resistensia hasoru okupasaun Indonesia, ou tuir publiku nia hare mos katak, iha grupu ka individu balun mak uluk iha tempu resistensia la investe buat ida baa politika resistensia maibe iha biban Timor-Leste ukun a’an ku’u liu fali hasil ukun a’an nian duke individu ka grupu seluk nebee mak uluk fo’o isin no klamar baa resistensia iha tinan 24 nia laran.

Koalia kona baa pro-otonomia ka termo individus sem investimentu politiku iha tempu resistensia iha tempu presenti ita bele dehan ladun furak. Usa razoins hirak nee sai nudar issu ka konsumsi politika, maka ita sinti ita isin makas atu koalia tamba konstituisaun konsagra politika de rekonsiliasaun entres Timor oan sira. Razoins hirak nee la furak maibe problema mak nee, issu hirak nee sei existe iha ita nia sosiadade to’o presenti no sempre mengganggu kada prosesu politika iha rai laran.

Hodi razaun politika rekonsilisaun hodi monta grupu ka individu balun nebee mak uluk la investe buat ida baa politika da resistensia hasoru okupasaun Indonesia nian iha estrutura partidu politiku no estrutura governo ka estadu iha tempu ida hanesan nee, dalaruma bele hamosu ketidakadilan politika baa sosiadade seluk. Hakerek’nain hakarak dehan la’os la konkorda atu hili no monta grupu ka individu nebee uluk la investe buat ida iha tempu da resistensia iha estrutura partidu politiku ka estrutura governu/estadu, maibe Hakerek’nain senti dalaruma keta lideransa partidu sira mos ansi liu karik tamba ho deit razaun politika rekonsiliasaun. Politika rekonsiliasaun husik la’o ho neneik maibe pasti. Maibe dala ruma mos lideransa sira hakarak hatudu baa nasaun no sosiadade vizinhu, Indonesia katak Timor-Leste desde principiu prontu atu hala’o politika rekonsiliasaun entre Timor o’an iha rai nee. Maibe ita nian sosiadade balun foti kestaun, ita nia lideransa sira prontu ona atu simu mos se karik Eurico Guterres ou Joao Tavares mai sai Presidente da Republika ka Primeiro Ministro baa Timor-Leste iha tempu ida nee?! Sosiadade hirak nee mos hatutan, se wainhira ita nia lideransa sira ho laran sidauk prontu atu bele simu Eurico no Joao Tavares mai ukun fali sira, maka ita nia lideransa sira mos keta obriga fali ami maioria povu rai nee atu simu Ministro ida nebee mak ho background otonomista ou individu sem investimentu politika iha tempu da resistensia.

Alem de isu otonomista ka individu sem investimentu politiku iha tempu da resistensia nebee agora dadaun tu’ur iha estrutura governu henesan hakerek nain refere iha leten, iha mos issu ida nebee mak potensial iha sosiadade nia let mak hanesan proporsionalidade etniku iha governu AMP nia laran. Sim, se hot-hotu hakarak honestu, instituisaun governu AMP hamrik tamba hetan suportasaun politika boot teb-tebes husi etniku Oeste liu husi eleisaun geral tinan liu baa. Maibe representante partidus husi aspeitu etniku Oeste nian iha estrutura governu AMP ho kuantidade ida ki’ik liu duke maluk sira husi parte Leste. Se ita husu se mak sala kona baa non-proporsionalidade etniku nee, maka ema hotu sei responde katak sala nee mai husi lideransa partidus AMP rasik. Padahal ita hotu hatene eleisaun geral tinan liu baa hala’o iha bayang-bayang konflitus ekniku. Ou se lideransa partidus AMP la sala karik, entaun lideransa partidus AMP tempu nebaa ho konsiensia hala’o politika laran diak tamba lideransa partidu politiku AMP hakarak hamaus sosiadade parte Leste nian tamba sosiadade parte Leste maka sai nudar k’nuk ba partidu nebee mak manna eleisaun geral tinan liu baa, Fretilin. Se wainhira nunee entaun dalaruma mos politikamente hamosu injustisa (ketidakadilan politik) baa maluk sira husi parte Oeste nebee maka durante eleisaun geral tinan liu baa fo’o suportasaun politika maksimal baa partidu AMP.

Hare baa representante partidus, ita hotu aseita katak estrutura governo AMP representa kuaze partidus AMP iha estrutura do governo nee. Maibe tamba sa maka maluk sira husi parte Leste barak liu mak tama iha estrutura governo AMP? Dalaruma kaderizasaun iha kada partidu la tau konsiderasaun baa kader hare husi aspeitu etniku nian ho deit razaun bele hamosu divisionismu. Hanoin hanesan nee buat ida ideal tebes ba futuru maibe la koresponde kondisaun sosiadade depois de tinan 2006. Lolos depois mosu konflitus etniku husi maluk petisionarius F-FDTL, partidu politiku tenki tau atensaun ida a’s no lais atu fo’o hanoin no konsiderasaun baa issu etniku iha kada partidu politiku. Hakerek’nain la iha intensaun atu hatauk lideransa partidu sira ou iha hanoin divisionismu baa sosiadade rai nee, maibe Hakerek’nain sinti no hare katak isu etniku iha sosiadade husi klasi kraik to’o klasi leten sei existe no sei sai a’as liu tan wainhira issu nee nakfilak sai instrumentu politiku baa interest group ou partidu politiku ruma.

Sinyalementu hanesan Presidente PN fo’o sai (TP, 4/8/08) katak Fretilin ansi hala’o eleisaun antisipada no reportagem Timor Post fo’o sai mos katak agora dadaun Fretilin halo kampanha tama uma sai uma hodi haklaken eleisaun antisipada no wainhira uza issu rua mak refere iha leten, otonomista no etniku Leste domina governu AMP maka dalaruma sei hamosu aksaun potensial hodi doko governu AMP, no aksaun hodi isuu nee bele sai ameasa bo’ot baa governo AMP. Hakerek’nain hare katak la’os partidu Fretilin mesak mak sei uza issu rua nee maibe bele mosu mos interest group balun nebee mak sei hamrik iha oin atu doko governu AMP, interest group dala ruma mai husi grupu ou sosiadade nebee mak la satisfeitu ho governu AMP nia ukun.

Se mosu ameasa politika baa governu AMP liu husi aksaun massa ruma (ita hanoin hela marcha da paz nebee sei prepara husi partidu Fretilin) maka tuir Hakerek’nain nia hare bele mosu fali destabilizasaun politika e social. Destabilizasaun mosu se wainhira governu la antisipa ho sedu no proporsional baa protestu massa nebee maka dala ruma sei hala’o iha tempu badak mai. Destabilizasaun sosial bele mosu tamba mos partidus politiku AMP naksobu, kazu ASDT, deputadus AMP balun vokal baa governu AMP, la iha ‘harmonizasaun’ entre lideransa governu no estadu, elementus iha PNTL no F-FDTL dala ruma mos sidauk hamos a’an husi influensia no interese partidus politikus. Buat sira nee hotu bele hamosu destabilizasaun social e politika iha rai laran.

Relasiona ho issu rua nebee mak hato’o iha leten, Hakerek’nain hare katak lideransa governu aktual sei no hala’o kounter dadaun baa issu hirak nee liu husi aselarasaun desenvolvimentu no programa sosial governu nee nian baa sosiadade. Ita hare dadaun katak programa asistensia ba katuas ho ferik sira komesa la’o dadaun, ita mos hare katak programa hadia dadaun moris husi governu baa eis antigus kombatentes no veteranus, programa balun husi governu hanesan sei haruka trabalhadores-klosan sira baa servisu iha rai leur, husi parte agricultura governo iha programa atu fahe trator baa agrikultor sira, husi parte juventude nian governu buka atu kria nafatin hala’o aktividades desportu no hiburan baa jovens sira, no planu seluk nebee mak governu sei prepara.

Alem dissu kounter politika seluk mak governu bele halo mais sedu baa buat nebee mak Hakerek’nain hato’o iha leten mak hanesan planu baa reshuffle gabinette AMP. Reshuffle buat ida importante atu halo. PM bele uza ninia poder hodi hasai no troka membrus do governu balun nebee mak agora dadaun tu’ur hela iha estrura governu AMP nian, atu nunee bele akomoda sosiadade balun nian hakarak. Reshuffle nudar aksaun ida nebee bele mos antisipa destabilizasaun sosial e politika iha rai laran. Ita tomak hein.
Filipe Rodrigues Pereira
Kolaborador no exclusivu ba Forum Haksesuk

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.